[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

[kellelgi] ei ole (pole) midagi suhu ega silma pista
kellelgi pole raasugi söödavat, keegi on nälja äärel
♦ Tagalas kippus asi kurjaks minema, polnud enam midagi suhu ega silma pista.

endale köit kaela panema; endale köit kaela tõmbama
end üles pooma
♦ Ta pidi ikka tõsiselt omadega puntras olema, kui köie kaela pani.
→ endale nööri kaela panema

endale nööri kaela panema; endale nööri kaela tõmbama
end üles pooma
♦ cit „Nüüd tapavad elumured lapsigi,“ vastas Sass ja tuletas meelde karjalast, kes vihmase ilma pärast endale nööri kaela pannud. A.H. Tammsaare
♦ Õnnelik endale nööri kaela ei pane.

endale paela kaela panema; endale paela kaela tõmbama
end üles pooma
♦ Ega muud üle ei jää, kui tõmba pael kaela.
→ endale nööri kaela panema

{endale} pihku naerma {itsitama, kihistama, ...}
salakesi omaette kiusakalt, kahjurõõmsalt vm naerma
♦ Pärast sellist äpardust on nii mõnelgi põhjust pihku naerda.
♦ cit „Räägi, räägi,“ julgustas Joss ja itsitas pihku. A. Beekman
→ {endale} habemesse naerma

endale silmust kaela panema; endale silmust kaela tõmbama
1. end üles pooma
♦ Pani meeleheites endale silmuse kaela.
♦ Kes seda võis arvata, et ta, hullvaim, endale silmuse kaela paneb ja oma lapsed ilma hooleks jätab.
2. end ohtu seadma
♦ cit Aga tema kartis, et jumal teab, millise silmuse ta endale sellega (allakirjutamisega) kaela paneb. A.H. Tammsaare

{endal} silmi peast {välja, ära} vahtima
väga pingsalt, keskendunult vaatama
♦ Vahi või silmad peast, ikka midagi ei näe.
♦ Loomaaias oli palju huvitavat, vahi või silmad peast.
♦ Lapsed vahivad silmad peast, aga ema nähtavale ei ilmu.

end (ennast) kohevile ajama; sulgi kohevile ajama
end tähtsaks tegema või pidama, uhkeks minema
♦ cit Aga nüüd, kus maja valmis, ajab mees naise ees suled kohevile ja tõmbab selge vahe, et sinu tütre jaoks siin ruumi ei ole. M. Nurme
♦ cit Vahi, kus va putkaeide poeg on ennast kohevile ajanud... Muudkui kamandab! H. Pukk
♦ cit... alguses on ta sõbralik ja viisakas, siis ajab järsku suled kohevile ja toonitab aina oma tähtsust. A. Jakobson

{halba} varju heitma
häbistama, kompromiteerima
♦ See varguse asi heidab varju kogu perele.
♦ Sa heidad oma vanematele halba varju, kas sa sellest aru ei saa?

ilma (ilmale, maailma, maailmale) tõugata jääma
vanemliku hoolitsuseta ja kaitseta jääma
♦ Kui ema suri, võttis vanaema lapse enda juurde, muidu oleks see maailma tõugata jäänud.
→ ilma (maailma) hooleks (hoolde) jääma

ilma (maailma, ilmale, maailmale) tõugata jätma
peavarjuta, hoolitsuseta, kaitseta jätma
♦ Ta pole selline, kes oma lapse maailma tõugata jätaks.

järele ahvima
kellegi liigutusi, kõnet järele tegema
♦ Poiss ahvis osavasti oma õde järele, kõik tundsid ta kohe ära.

[kellegi] kaela ajama
kellegi teise süüks ajama
♦ Ajas süü noorema venna kaela.
♦ Ta on harjunud oma patte teiste kaela ajama.

[kellegi] kaela jääma
1. kellegi teise teha, hooldada, hoolitseda jääma
♦ Kodune töö jäi tervenisti naise kaela.
♦ Vanainimene jäi võõraste kaela, sest omakseid tal polnud.
♦ cit... ei saa ju ometi viimaseid kopikaid pulmadele panna ja siis isa kaela rippuma jääda. R. Sirge
♦ Talu võlad jäid pärija kaela.
♦ See töö jäi jälle minu kaela.
2. kellegi teise süüks jääma
♦ Seegi tegu jäi minu kaela, sain veel aastakese lisaks.

[kellegi] kaela (kaela peale) elama tulema
kellegi kulul elama hakkama, kedagi koormama hakkama
♦ Ära tule kaela elama!
♦ Katsu ise hakkama saada.

kaela kahekorra keerama; kaela kahekorra käänama
maha lööma, hävitama, lõppu peale tegema
♦ Ähvardas oma vihamehel kaela kahekorra keerata.
♦ Ma keeran sul kaela kahekorra!

kaela kandma
olema kehaliselt arengult suuteline mingiks füüsiliseks tööks
♦ Lapsed pandi tööle, niipea kui hakkasid kaela kandma.

kaela kangeks ajama; kaela kangeks lööma
kangekaelseks, järeleandmatuks muutuma
♦ cit Juba pidi ta mingil ettekäändel tagasi minema, aga lõi siis kaela kangeks ja sammus ... järve poole. M. Metsanurk

kaela kapla panema; kaela kapla pistma
end üles pooma
♦ Sellepärast ei maksa veel kaela kapla pista, küll aeg annab arutust.

kaela murdma
1. maha lööma, hävitama, lõppu peale tegema
♦ Sellel sulil ma kaela ükskord murran!
2. tugevasti viga või surma või kahju saama
♦ Selles pagana pimeduses võib veel kaelagi murda.
♦ Selle afääriga sa veel murrad oma kaela.

kaela määrima
1. kellelegi midagi või kedagi kavaluse või veenmisega poolvägisi sokutama, peale suruma
♦ cit Esiteks pole ma veel märganud, et ükski suurfirma meile oma plaate, veel vähem raha püüaks kaela määrida... J. Ojakäär
♦ Kaupmees oskas talumeestele igasugust kraami kaela määrida.
♦ Määris mulle poolvägisi mitu loteriipiletit kaela.
♦ Niikaua rääkis, kuni määriski mulle praktikantide juhendamise kaela.
♦ cit Paraku määriti Mirjamile juba praegu peigmeest kaela. A. Beekman
2. midagi kellegi peale veeretama, kellegi süüks ajama
♦ cit Erakordne leidlikkus, millega ta oma patud teiste kaela määris. H. Rajandi (tlk)

kaela peale käima
pidevalt tüütama, mitte rahu andma, tungivalt nõudma
♦ Võlausaldajad käisid pidevalt kaela peale.
♦ cit Õiendas (töökojas), seadis, õpetas, käis kaela peale. V. Ilus

kaela peale käima {lendama, ...}
uperkuuti kukkuma, uppi lendama
♦ cit „Ma juba kartsin, et oled kaela peale jõkke läinud,“ ütles isa kodus. A.H. Tammsaare

kaela peal (kaelal, kaelas) olema; kaela peal (kaelal, kaelas) istuma
1. kellegi kulul elades tülinaks, koormaks olema
♦ cit Nõnda istus Salme isa-ema kaelas aasta, kaubanduskooli lõputunnistus äri- ja kontoriuksi tema ees ei avanud. P. Kuusberg
2. millegagi pidevalt tüütama, mitte rahu andma
♦ Igasugused ametimehed istusid oma nõudmistega kaela peal.
♦ Taas tuli istuda laomehe kaela peal.
♦ cit Kõrtsmik oma võlanõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn

kaela saama
1. oma ülalpidamisele saama, kedagi ülal pidama hakkama
♦ Sai võõra pere lapsed kaela.
2. spordivõistlustel kaotama
♦ Kas võitsite? – Ei, saime hoopis kaela.
3. ebameeldivat kohustust, ülesannet, koormat saama
♦ Sain suure töö kaela.
♦ Pidin protokolli kaela saama, aga läks viimasel minutil veel õnneks.

kaela saatma
tülinaks, koormaks saatma, ebameeldivusi, hädasid põhjustama
♦ Saatis mulle kiirel ajal külalised kaela.
♦ Vaata, saadan sulle politsei kaela, mis sa siis teed.
♦ Saatis häda, õnnetuse kaela.

kaela sadama
1. ootamatult ja soovimatult saabuma või juhtuma
♦ Kiirel heinaajal sadasid külalised ka veel kaela.
♦ Siis sadas uus häda kaela.
♦ Mitu ülesannet sadas korraga kaela.
♦ Kus oli alles õnn, mis kaela sadas!
2. kellelegi peale kukkuma
♦ Riiulilt sadas igasugust kraami kaela.
♦ Palju ei puudunud, et kivi oleks katuselt kaela sadanud.

[kellegi] kaelas (kaela peal) elama
kellegi kulul elades koormaks, tülinaks olema
♦ Tuli töölt ära ja elas mitu aastat vanemate kaela peal.
♦ Kes on harjunud teiste kaelas elama, seda on raske tööle panna.

kaelast (kaela pealt) ära saama
millestki ebameeldivast vabanema, lahti saama
♦ Enne kui ühe töö kaelast ära sain, oli teine juba ootamas.
♦ Kui ma ükskord selle töö kaelast ära saan, siis räägime uuesti, praegu ei tule see kõne allagi.

kaela tegema
1. spordivõistlustel kedagi võitma
♦ Sellele meeskonnale teeme iga kell kaela.
2. ebaausate võtetega petma
♦ Mängivad kokku ja teevad sulle kaela.

kaela vajuma
1. kellelegi peale kukkuma (hoone kohta)
♦ Kui majale keegi kätt külge ei pane, siis vajub ta varsti kaela.
2. ootamatult saabuma, tabama (sageli millegi ebameeldiva kohta)
♦ Sugulased vajusid nädalaks kaela.
♦ Pea see vanaduski kaela ei vaju.

kahe käega; kahel käel
1. kõigest väest, kõigest hingest, väga
♦ Henn vaidles kahe käega vastu.
♦ cit Kirjutada tema küll oskavat, aga vallakirjutaja ametist ei olevat tal aimu. A. Kitzberg
2. ohtralt, lahkesti
♦ cit Kõiki riivas see avalik pettemäng, mis teostati vabadusega: teda jagati kahe käega, aga saanud polnud ükski midagi. A. H. Tammsaare

kahe käega (kahel käel) vastu võtma
väga meelsasti, lahkelt, suure heameelega vastu võtma
♦ Ta võttis selle koha kahel käel vastu.
♦ Temasuguse mehe võtaks iga tüdruk kahel käel vastu.

kahele varesele vähe, ühele palju
väga kõhn, otsa lõppenud

kahe silma vahele jätma
märkamata, tähele panemata jätma
♦ Kontrollijad ei jätnud tühisematki pisiasja kahe silma vahele.

kahe silma vahele jääma
tahtmatult, hooletusest märkamata, tähele panemata jääma
♦ Igas suuremas töös võib midagi kahe silma vahele jääda.

kahes meeles olema
kõhkleval seisukohal olema, kahevahel olema, kõhkelma
♦ Ta oli kahes meeles, kuidagi ei suutnud otsustada, minna või jätta minemata.

kao (kaduge, kadugu) {mu} silmist; kao (kaduge, kadugu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
♦ cit Minu pärast mingu nad kõik või Pariisi taha, peaasi, kadugu silmist, et me neid enam kunagi ei näeks. E. Rängel

kasi (kasige, kasigu) {mu} silmist; kasi (kasige, kasigu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
♦ Tehku aga, et siit rahva silma alt kiiremini kasivad.
♦ Kasi mu silmist, et ma su varjugi enam ei näe!

keelt kastma
pisut jooma, rüüpama
♦ Taadid kastsid aeg-ajalt õlletoobist keelt.
♦ Rändur kastis karastava allikaveega keelt.
♦ cit Mida rohkem keelt kasteti ja mängiti, seda enam valjenes ka kõne kaardilauas. E. Särgava

koti peale {heitma, viskama, minema, ...}
magama heitma või minema
♦ Saaks juba kord koti peale, homme ka päev.
♦ Õpime veel natuke ja heidame siis koti peale.
♦ cit „Noh, koju koti peale?“ hüüdis ta alustuseks reipalt. V. Beekman

kurja silmaga {vaatama, kaema, ...}
kedagi ära kaetama, vaatamisega kellelegi tõbe vm paha tekitama
♦ cit (jaaniõhtul) vanarahvas taas valvas ja pidas majade juures vahti, et keegi ei saaks tulla nõiduma ega kurja silmaga kaema. F. Tuglas (tlk)
♦ cit Näe, poega Joosepit oli keegi kurja silmaga vaadanud: ei saanud enam viinast lahti! F. Tuglas
♦ cit...kuidas ta sajatab, või kuidas ta teeb ära vaenlase veise, kuidas ta vaatab kurja silmaga... A. Hindrey
♦ Külas arvati, et ta on kurja silmaga ja hoiti lapsi temast eemale.
♦ Kurja silmaga eit.

lõõga kaela panema
end üles pooma
♦ Ähvardas lõa kaela panna, kui koondatakse.

läbi sõrmede vahtima
millestki ihaldatavast ilma jäetud olema
♦ cit Täna hommiku on kohus sääl, tema õepoja Hansule antakse viimane kopik ja meie võime läbi sõrmede vahtida? J.V. Jannsen
♦ cit... muudkui vea aga teistele suupärast ja vahi ise läbi sõrmede. E. Särgava
♦ cit Ilves... on trükikojast kogu tagavara senisest trükist ära ostnud ja oma köitjale kätte andnud – meie vahtigu nüüd läbi viie sõrme kuni uue trükini. E. Vilde

läbi viie {sõrme} vaatama; läbi viie {sõrme} vahtima
millelegi taunitavale reageerimata jätma, seda nimme tähelepanuta jätma
♦ Hellitatud poja tempudele vaadati läbi viie.
→ läbi sõrmede vaatama

meelt heitma
meelekindlust kaotama, lootusetust, äärmist nördimust tundma
♦ Ära heida meelt, kõik pole veel kadunud.
♦ Ta oli meelt heitmas, isa oli haige ja ema suremas.
♦ cit Ta oli harjunud lüüasaamisi silmi pilgutamata vastu võtma ja mitte meelt heitma. K. Ristikivi
♦ cit Nii et esimese luhtaläinud katse pärast ei tohi ilma pealgi meelt heita. H. Pukk

meelt (meelest) ära heitma van
meelekindlust kaotama, lootusetust, äärmist nördimust tundma
♦ cit Ma heidaksin meele ära, kui mulle praegu mitte ilus nõu ei oleks tulnud. Juhan Liiv
♦ cit Aga ega Hans selle äparduse pärast nutma ei hakanud ega meelt ära ei heitnud. A. Kitzberg
♦ Kui ainustki pühapäeva ei ole, mis ime siis, et inimene meele ära heidab!
→ meelt heitma

mitte silma all (allgi) sallima; mitte silma all (allgi) kannatama
kedagi või midagi vihkama
♦ cit Esimese proua lapsi ei kannatanud võõrasema silma all... Fr. R. Kreutzwald
→ mitte silmaotsas (silmaotsaski) sallima

nagu (kui) külma vett kaela valama; nagu (kui) külma vett kaela viskama
kedagi ebameeldivalt üllatama, jahmatama panema
♦ Hoolimatute sõnadega valati tüdrukule nagu külma vett kaela.
♦ Masendav teade mõjus, nagu oleks külma vett kaela valatud.

nelja silma all
kahekesi, kõrvaliste inimeste juuresolekuta, omavahel
♦ Neil oli nelja silma all pikk ja tõsine jutuajamine.

nelja silma alla
omavahele, ainult teineteise teada
♦ Tal õnnestus juhatajaga nelja silma alla jääda ja oma murest rääkida.
♦ Sõber soovis, et kõik kuuldu jääks nelja silma alla.

nina peale viskama; nina peale heitma
teravalt, tigedalt ette heitma, etteheitvalt ühte ja sama asja meelde tuletama
♦ Ära enam nii vana asja teisele nina peale viska ega meelde tuleta.
♦ cit Kardad vahest, et keegi sulle minevikku nina peale hakkab viskama? M. Metsanurk

oma kaela painutama [kellegi ees]
alandliku{ma}ks, sõnakuuleliku{ma}ks, taltsa{ma}ks muutuma
♦ cit... kuninga tahtmist täites pidid nad uue vahepealse isanda ees oma kaela painutama. E. Kippel

{oma} keelt sügama; {oma} keelt kratsima kõnek
kellegi kallal või arvel sõnadega nokkima, torkima, närima
♦ cit „Sina's kiitsidki selle näitsiku silmi,“ arvas üks liisust pääsenuid olevat paraja aja sügada oma keelt. A. Mälk
♦ Irvhammas ei pannud pahaks, kui mõni temagi vastu oma keelt sügas.

[keegi] on vasaku jalaga voodist välja astunud; [keegi] on vasaku jalaga voodist tõusnud; [keegi] on pahema jalaga voodist välja astunud; [keegi] on pahema jalaga voodist tõusnud
keegi on halvas, pahuras tujus
♦ cit Ella oli vist vasaku jalaga voodist tõusnud, ta ei kannatanud täna ühtki nokkivat sõna. O. Tooming

range kaela saama
mingeid kohustusi enda kanda saama
♦ Ta on juba selliseks loodud, et igal pool saab rangid kaela.

range kaela võtma; range kaela ajama
mingeid kohustusi enda peale võtma
♦ cit Peaasi, et sai kevadeks majasse töörügaja, kes Liisu rangid oma kaela võtab. H. Sergo
♦ cit Veel täna panen teised riided selga, ajan Kõrboja rangid kaela ja lähen heinalisi vaatama. A.H. Tammsaare

ristiks kaela {jääma, võtma, ...}
kellelgi tülinaks, koormaks {jääma, võtma, ...}
♦ Memm ei tahtnud võõrastele ristiks kaela jääda ja läks vanadekodusse.
♦ Ostis vana maja endale ristiks kaela.
♦ Selle ülesandega olid mehed endale alles risti kaela võtnud.

risuks kaela {jääma, ...}
kellelegi tülinaks, koormaks jääma
♦ Vanake kartis, et jääb teistele risuks kaela, kui ei jõua enam enda eest hoolt kanda.

silma all; silma ees
kellegi juuresolekul, kellegi nähes, nägemispiirkonnas
♦ Kuidas sa võid oma lapsega nõndaviisi käituda ja veel teiste silme ees!
♦ cit Mul on ikka voli olnud lapsi, keda pean aitama kasvatada, eksimuste eest, mis minu silma all sünnivad, otsekohe karistada. E. Vilde

silma alla; silma ette
kellegi juurde, nägemispiirkonda, nähtavusse
♦ Kes siis vanemate silma alla elama tahab jääda!

silma {alla, ette} sattuma
juhuslikult kellegi nägemispiirkonda ilmuma, juhuslikult nähtuks osutuma, juhuslikult märkama
♦ Ta sattus mu silma alla mitu aastat tagasi.
♦ Lehest sattus mulle silma huvitav sõnum.

silma alt; silma eest
kellegi juurest, nähtavusest, nägemispiirkonnast
♦ Kõik tähtsamad seadmed on tema silma alt läbi käinud.
♦ Ta saadeti kuhugi silma alt ära.
♦ Pääses vanemate silma alt.

silma nähes
nähtavalt, märgates, jõudsasti
♦ Laps kosus, sirgus lausa silma nähes.

silma näppu (näpu vahele) võtma
1. pilkase pimeduse tõttu millegi nägemiseks või vaatamiseks silmi pingutama (sagedamini käskivas lauses)
♦ cit „Kitsas, vaevalt-vaevalt mahud vahele, pime, võta või silm näppu,“ seletas Ants. A. Kimm
2. midagi tähelepanelikult, pingsalt uurima, silmitsema, vaatama
♦ Võta silm näppu, küll siis õige koha üles leiad.
♦ cit Uus esimees oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool

silma peale heitma; silma peale viskama; silma peale lööma
põgusalt vaatama, põgusalt üle või järele vaatama
♦ Juht heidab mootorile korraks veel silma peale.
♦ Viska mu loole korraks silm peale, on kindlam tunne.

silma peale panema
kedagi või midagi pideva kontrolli või valve alla võtma, pidevalt valvama hakkama
♦ Kahtlasele mehele pandi silm peale.

silma pähe saama
spordivõistlustel ühtainukest punkti, medalit saama
♦ Olümpiamängudel õnnestus siiski koondvõistkonnal silm pähe saada.

silma (silmi) kinni laskma; silma kinni panema
lühikeseks ajaks uinuma, kerget uinakut tegema, tukastama
♦ Pole aega olnud silma kinni lasta.
♦ Lasksin pooleks tunniks silma kinni.
♦ cit Ainult koidu eel visati silmapilguks õlgedele pikali ning lasti silmad kinni. A.H. Tammsaare

silmist (silmast) vett välja võtma; silmi (silma) veele võtma; silmi (silma) veele kiskuma
nutma panema
♦ cit Need asjalikud sõnad võtsid Mallel vee silmist välja... A.H. Tammsaare
♦ cit Jõudis kätte lahkumine. Mooril kiskus silmgi veele. E. Raud
♦ Film võttis nii mõnelgi silma veele.

silm silma {vastu}, {ja} hammas hamba vastu
samale samaga vastama, kurja kurjaga tasuma, ülekohtule ülekohtuga vastama
♦ cit Kui temale keegi ei halasta, siis ei anna ka tema kellelegi armu. Silm silma, hammas hamba vastu. J. Kärner
♦ cit Ei, tema pole midagi teinud, et teda nagu metslooma tohib taga ajada. Aga nüüd hakkab tegema... silm silma, hammas hamba vastu... A. Hint

silm silma vastu (vastas)
1. vaenulikult vastamisi, teineteise vastas
♦ cit Kui seisime vaenlasega silm silma vastu ja ta võis ootamatult rünnakule tulla, siis kõik kunagi korraga ei maganud. R. Vaidlo
♦ Mõlemad kelmid pandi silm silma vastu.
2. millegi ebameeldiva või ohtlikuga vastamisi
♦ Meestel tuli lahingus mitugi korda seista silm silma vastu surmaga.

solki kaela kallama; solki kaela valama
kedagi laimama, mustama, teotama
♦ cit Arvi ei pidanud suud ja kallas sulle solki kaela. E. Raud

sõba silmale (silmadele, silma peale) laskma; nahka silmale (silmadele, silma peale) laskma
kerget uinakut tegema, pisut tukastama või magama
♦ cit Harva, kui tal siis veel tunnike üle jäi, et kuskil... sõba silmale lasta. J. Kärner
♦ Püüdis tunnikest paar sõba silmale lasta.
♦ Heida pikali, lase nahk silma peale.

sõba silmale (silmadele, silma peale) saama; nahka silmale (silmadele, silma peale) saama
magama jääma, uinuma, pisut magama (enamasti eitavas kõnes)
♦ cit Väljaotsa Jaan ei saanud sel ööl nahka silma peale. E. Vilde
♦ Sai alles hommiku eel sõba silmale.
♦ Uni ei tulnud, püüdsin asjatult sõba silmale saada.
♦ Ta polnud enam mitmel ööl sõba silmadele saanud.
♦ cit Nüüd... tahtis magada, hirmsasti magada – päeval heintes oli ta kuulatanud iga sammu ja krõbinat ega olnud hetkekski sõba silmale saanud. A. Hint

sõna vahetama
põgusalt vestlema, pisut rääkima
♦ Saime tänaval kokku ja vahetasime mõne sõna.
♦ Vahetati paar sõna ja mindi laiali.

[kellelgi] tuleb sõba silmale (silmadele, silma peale); [kellelegi] langeb sõba silmale (silmadele, silma peale)
keegi jääb uniseks, kellelgi tuleb uni peale, keegi jääb magama
♦ Võõras toas ei tule ka väsinud inimesel sõba niipea silmale.
♦ Poiss ei jõudnud kuigi kaua valvata, sõba langes silmale.

tühjast tükki ja kahest nahast kasukat tegema
liialdama, tähtsusetut asja tähtsana esitama
♦ Kollases ajakirjanduses on tavaline see, et tehakse tühjast tükk ja kahest nahast kasukas.

vastu kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...}; mööda kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...}; üle kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...} kõnek
tugevasti lööma, virutama, äigama
♦ Anna aga mööda kaela, küll siis õppust võtab.
♦ Ähvardas norijale üle kaela tõmmata.
♦ cit Mis sa pirised? Ole rõõmus, et ma sulle veel üle kaela ei tõmmanud... V. Beekman
♦ Oled niisugune käpard – tõmban üle kaela!

vastu kaela saama; mööda kaela saama; üle kaela saama
1. peksa saama
♦ Riiukukk sai vastu kaela nii et laksus.
♦ Sai poiste käest valetamise eest vastu kaela.
2. karistada saama, noomida, riielda, nahutada saama
♦ cit Ülemused saavad vastu kaela alt ja pealt, lähevad halliks ja korjavad infarkte... V. Lattik
♦ cit Vaatame neile läbi sõrmede, aga pärast saame ise mööda kaela – liberaalsuse eest. E. Maasik

vesi tuleb silma
keegi on nutma puhkemas
♦ cit Neid sõnu kuuldes tuli Kaupole vesi silma. A. Saal

vett silma võtma
nuttu, pisaraid esile kutsuma (harilikult kaastundest)
♦ cit Inimese väikesed nõrkused on nii lapsikud ja kenad, et võivad võtta vee silma. A. Gailit
♦ See lugu võttis kohe vee silma.

värvi muutma; värvi vahetama
1. oma poliitilist meelsust muutma
♦ cit Kõrtsi pidas endine peremees, kes mõistis üliosavasti värvi muuta ja ka uue valitsuse ajal heas kirjas seista. L. Vaher
♦ cit Härra Sillarit pahandasid eriti need kunagised aatekaaslased, kes nii aktiivselt värvi muutnud. T. Roosileht
2. punastama või kahvatama
♦ cit Presbüter ei vahetanud värvi, ei kortsutanud kulme, ei hakanud närviliselt käsi hõõruma. O. Tooming

üle kaela käima {lendama, ...}
uperkuuti kukkuma
♦ Auto käis mitu korda üle kaela ja maandus siis ratastele.
♦ Ära kihuta, lendad viimaks üle kaela.
♦ Käis autoga üle kaela, aga õnneks jäi ise terveks.

üle parda heitma; üle parda viskama
millestki või kellestki kui tarbetust loobuma, kedagi või midagi eemaldama, kõrvaldama, sobimatuks, kõlbmatuks tunnistama
♦ Sind ei vajata enam ja sind heidetakse üle parda.
♦ Mis moest ära, see üle parda!
♦ Heitke eelarvamused üle parda!
♦ Koos heegellusega heideti üle parda ka dialektika.
♦ Kerge on vana üle parda heita, raske uut luua.
♦ cit „Võiksid õige need tondilood üle parda visata,“ annab Maret nõu. K. Raja
♦ cit Samast põhimõttest innustatuna hävitati kunagi Notre-Dame'i gootika toreda terviku harmoonilised osad. L. Promet, R. Parve

üle pea ja kaela; üle pea ja üle kaela
1. tormates, tormakalt, kiiresti
♦ Vaenlane sunniti üle pea ja kaela põgenema.
2. läbimõtlematult, läbikaalumatult, kiirustamisi
♦ Need üle pea ja kaela tehtud otsused ei kõlba kuhugi.
3. täielikult, jäägitult hõivatud
♦ cit... üle pea ja kaela oma töö ja majapidamismuredega koormatud, polnud ta varemgi suuremat hoolinud üldisist asjust. R. Sirge
4. üleni millegagi koos
♦ cit Ei kulunud tundigi, kui Kersti, üle pea ja kaela lumine, pooletoobisega tagasi jõudis. H. Sergo